1. ÜRO Keskkond: Kolmandikul riikidest puuduvad seadusjärgsed välisõhu kvaliteedi standardid
ÜRO Keskkonnaprogramm teatas täna avaldatud hindamisaruandes, et kolmandik maailma riikidest ei ole kehtestanud ühtegi õiguslikult jõustatavat välisõhu (ümbritseva õhu) kvaliteedistandardit. Seal, kus sellised seadused ja määrused on olemas, on asjakohased standardid väga erinevad ja sageli vastuolus Maailma Terviseorganisatsiooni suunistega. Lisaks ei ole vähemalt 31% riikidest, mis on võimelised selliseid välisõhu kvaliteedistandardeid kehtestama, veel ühtegi standardit vastu võtnud.
ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) aruanne „Õhukvaliteedi kontrollimine: esimene ülemaailmne õhusaaste õigusaktide hindamine” avaldati rahvusvahelise puhta õhu ja sinise taeva päeva eelõhtul. Aruandes vaadeldi 194 riigi ja Euroopa Liidu õhukvaliteedi õigusakte ning uuriti kõiki õigusliku ja institutsioonilise raamistiku aspekte. Hinnati asjakohaste õigusaktide tõhusust õhukvaliteedi standarditele vastavuse tagamisel. Aruandes võeti kokku peamised elemendid, mis tuleks lisada terviklikku õhukvaliteedi juhtimismudelisse, mida tuleb riiklikes õigusaktides arvesse võtta, ning see loob aluse ülemaailmsele lepingule, mis edendab välisõhu kvaliteedi standardite väljatöötamist.
Terviseoht
WHO on tuvastanud õhusaaste kui ühe keskkonnariski, mis kujutab endast suurimat ohtu inimeste tervisele. 92% maailma elanikkonnast elab kohtades, kus õhusaaste tase ületab ohutuid piire. Nende hulgas kannatavad kõige tõsisema mõju all naised, lapsed ja eakad madala sissetulekuga riikides. Hiljutised uuringud on samuti näidanud, et uue koroonaviiruse nakatumise tõenäosuse ja õhusaaste vahel võib olla seos.
Aruandes toodi välja, et kuigi WHO on avaldanud keskkonna- (välis-) õhu kvaliteedi suunised, puudub nende suuniste rakendamiseks koordineeritud ja ühtne õigusraamistik. Vähemalt 34% riikidest ei ole välisõhu kvaliteet veel seadusega kaitstud. Isegi nendes riikides, kus on kehtestatud vastavad seadused, on asjakohaseid standardeid raske võrrelda: 49% maailma riikidest määratleb õhusaastet täielikult välise ohuna, õhukvaliteedi standardite geograafiline ulatus on erinev ja enam kui pooled riigid lubavad vastavatest standarditest kõrvalekaldeid.
Pikk tee minna
Aruandes toodi välja, et süsteemi vastutus õhukvaliteedi standardite saavutamise eest ülemaailmsel tasandil on samuti väga nõrk – ainult 33% riikidest on õhukvaliteedi standardite järgimise seadusega kohustatud. Õhukvaliteedi jälgimine on standardite täitmise kindlakstegemiseks ülioluline, kuid vähemalt 37%-l riikidest/piirkondadest ei ole õhukvaliteedi jälgimiseks seadusega ette nähtud nõudeid. Lõpuks, kuigi õhusaaste ei tunne piire, on ainult 31%-l riikidest õiguslikud mehhanismid piiriülese õhusaaste vastu võitlemiseks.
ÜRO Keskkonnaprogrammi tegevdirektor Inger Andersen ütles: „Kui me ei võta meetmeid, et peatada ja muuta praegust olukorda, kus õhusaaste põhjustab igal aastal 7 miljonit enneaegset surma, siis 2050. aastaks võib see arv suureneda enam kui 50%.“
Aruandes kutsutakse rohkem riike üles kehtestama tugevad õhukvaliteedi seadused ja eeskirjad, sealhulgas sätestama seadustes ambitsioonikad sise- ja välisõhu saastatuse standardid, parandama õhukvaliteedi jälgimise õigusmehhanisme, suurendama läbipaistvust, tugevdama oluliselt õiguskaitsesüsteeme ning parandama reageerimist piiriülese õhusaaste riiklikele ja poliitilistele ning regulatiivsetele koordineerimismehhanismidele.
2. UNEP: Enamik arenenud riikide arengumaadesse eksporditud kasutatud autodest on saastavad sõidukid.
ÜRO Keskkonnaprogrammi täna avaldatud aruandes juhiti tähelepanu sellele, et miljonid Euroopast, Ameerika Ühendriikidest ja Jaapanist arengumaadesse eksporditud kasutatud autod, kaubikud ja väikebussid on tavaliselt halva kvaliteediga, mis mitte ainult ei süvenda õhusaastet, vaid takistab ka kliimamuutuste vastast võitlust. Aruandes kutsutakse kõiki riike üles täitma praegused poliitilised lüngad, ühtlustama kasutatud autode minimaalseid kvaliteedistandardeid ning tagama, et imporditud kasutatud autod on piisavalt puhtad ja ohutud.
See aruanne pealkirjaga „Kasutatud autod ja keskkond – kasutatud kergsõidukite ülemaailmne ülevaade: voog, ulatus ja regulatsioonid“ on esimene avaldatud uurimistöö aruanne ülemaailmse kasutatud autode turu kohta.
Aruandest selgub, et aastatel 2015–2018 eksporditi kogu maailmas kokku 14 miljonit kasutatud kergsõidukit. Neist 80% läks madala ja keskmise sissetulekuga riikidesse ning üle poole Aafrikasse.
UNEPi tegevdirektor Inger Andersen ütles, et ülemaailmse autopargi puhastamine ja ümberkorraldamine on peamine ülesanne saavutada globaalsed ja kohalikud õhukvaliteedi ja kliima eesmärgid. Aastate jooksul on arenenud riikidest arengumaadesse eksporditud üha rohkem kasutatud autosid, kuid kuna seotud kaubandus on suures osas reguleerimata, on suurem osa ekspordist saastavad sõidukid.
Ta rõhutas, et mahajäetud, saastavate ja ohtlike sõidukite prügimäele viskamise peamine põhjus on tõhusate standardite ja eeskirjade puudumine. Arenenud riigid peavad lõpetama selliste sõidukite ekspordi, mis ei ole läbinud nende endi keskkonna- ja ohutuskontrolle ning ei sobi enam teedel sõitmiseks, samas kui importivad riigid peaksid kehtestama rangemad kvaliteedistandardid.
Aruandes toodi välja, et autode arvu kiire kasv on peamine õhusaaste ja kliimamuutuste põhjustaja. Ülemaailmselt moodustavad transpordisektori energiaga seotud süsinikdioksiidi heitkogused ligikaudu veerandi kogu maailma heitkogustest. Täpsemalt on linnade õhusaaste peamised allikad sellised saasteained nagu peenosakesed (PM2.5) ja lämmastikoksiidid (NOx), mida autod paiskavad õhku.
Aruanne põhineb 146 riigi põhjalikul analüüsil ning leidis, et kahel kolmandikul neist on kasutatud autode impordikontrolli poliitika „nõrk” või „väga nõrk”.
Aruandes toodi välja ka, et riigid, mis on rakendanud kasutatud autode impordi suhtes kontrollimeetmeid (eriti sõidukite vanuse ja heitkoguste standardeid), saavad kvaliteetseid kasutatud autosid, sealhulgas hübriid- ja elektriautosid, taskukohase hinnaga.
Aruandes leiti, et uuringuperioodil importisid Aafrika riigid kõige rohkem kasutatud autosid (40%), järgnesid Ida-Euroopa riigid (24%), Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riigid (15%), Lähis-Ida riigid (12%) ja Ladina-Ameerika riigid (9%).
Aruandes toodi välja, et halvema kvaliteediga kasutatud autod põhjustavad ka rohkem liiklusõnnetusi. Riikides nagu Malawi, Nigeeria, Zimbabwe ja Burundi, kus rakendatakse „väga nõrku” või „nõrku” kasutatud autode eeskirju, on samuti palju liiklussurmasid. Riikides, kus on sõnastatud ja rangelt rakendatud kasutatud autode eeskirjad, on kodumaistel autoparkidel kõrgem ohutustegur ja vähem õnnetusi.
ÜRO Liiklusohutuse Usaldusfondi ja teiste agentuuride toel on UNEP edendanud uue algatuse käivitamist, mille eesmärk on kehtestada kasutatud autode miinimumnõuded. Praegu keskendub plaan esmalt Aafrikale. Paljud Aafrika riigid (sealhulgas Maroko, Alžeeria, Elevandiluurannik, Ghana ja Mauritius) on kehtestanud minimaalsed kvaliteedistandardid ning paljud teised riigid on näidanud üles huvi algatusega liitumise vastu.
Aruandes juhiti tähelepanu sellele, et kasutatud sõidukite kaubanduse, sealhulgas raskete kasutatud sõidukite mõju täpsemaks uurimiseks on vaja rohkem uuringuid.
Postituse aeg: 25. okt 2021