1. ÜRO keskkond: kolmandikul riikidest puuduvad kohustuslikud välisõhu kvaliteedistandardid
ÜRO keskkonnaprogramm märkis täna avaldatud hindamisaruandes, et kolmandik maailma riikidest ei ole välja kuulutanud ühtegi õiguslikult jõustatavat välisõhu (välisõhu) kvaliteedistandardit.Seal, kus sellised seadused ja määrused on olemas, on asjakohased standardid väga erinevad ja on sageli vastuolus Maailma Terviseorganisatsiooni suunistega.Lisaks ei ole vähemalt 31% riikidest, kes suudavad selliseid välisõhu kvaliteedistandardeid kehtestada, veel ühtegi standardit vastu võtnud.
UNEP “Õhukvaliteedi kontrollimine: esimene globaalne õhusaastet käsitlevate õigusaktide hinnang” avaldati rahvusvahelise puhta õhu sinise taeva päeva eel.Aruandes vaadeldi 194 riigi ja Euroopa Liidu õhukvaliteeti käsitlevaid õigusakte ning uuriti kõiki õigusliku ja institutsionaalse raamistiku aspekte.Hinnake asjakohaste õigusaktide tõhusust õhukvaliteedi standarditele vastavuse tagamisel.Aruandes tehakse kokkuvõte põhielementidest, mis peaksid sisalduma terviklikus õhukvaliteedi juhtimismudelis, mida tuleb siseriiklikes õigusaktides arvesse võtta, ning loob aluse ülemaailmsele lepingule, mis edendab välisõhu kvaliteedistandardite väljatöötamist.
Terviseoht
WHO on määratlenud õhusaaste kui ainsa keskkonnariskina, mis kujutab suurimat ohtu inimeste tervisele.92% maailma elanikkonnast elab kohtades, kus õhusaaste tase ületab ohutud piirid.Nende hulgas kannatavad madala sissetulekuga riikide naised, lapsed ja vanurid. Kõige tõsisem mõju.Hiljutised uuringud on samuti näidanud, et uue krooniinfektsiooni tõenäosuse ja õhusaaste vahel võib olla seos.
Aruandes toodi välja, et kuigi WHO on välja andnud keskkonna (välis)õhu kvaliteedijuhised, puudub nende juhiste rakendamiseks kooskõlastatud ja ühtne õiguslik raamistik.Vähemalt 34% riikides ei ole välisõhu kvaliteet veel seadusega kaitstud.Isegi need riigid, kes on kehtestanud vastavad seadused, on vastavaid standardeid raske võrrelda: 49% maailma riikidest määratleb õhusaaste täielikult väliskeskkonna ohuna, õhukvaliteedi standardite geograafiline katvus on erinev ja enam kui pooled riigid lubada kõrvalekaldeid asjakohastest standarditest.standard.
Pikk tee minna
Aruandes juhiti tähelepanu sellele, et ka süsteemi vastutus õhukvaliteedi standardite saavutamise eest ülemaailmsel tasandil on väga nõrk – vaid 33% riikidest seab õhukvaliteedi järgimise seadusest tulenevaks kohustuseks.Õhukvaliteedi jälgimine on kriitilise tähtsusega, et teada saada, kas standardid on täidetud, kuid vähemalt 37% riikides/piirkondades ei ole õhukvaliteedi jälgimiseks seaduslikke nõudeid.Lõpuks, kuigi õhusaaste ei tunne piire, on vaid 31% riikidest olemas õiguslikud mehhanismid piiriülese õhusaastega tegelemiseks.
ÜRO keskkonnaprogrammi tegevdirektor Inger Andersen ütles: „Kui me ei võta 2050. aastaks meetmeid, et peatada ja muuta praegust olukorda, mille kohaselt õhusaaste põhjustab igal aastal 7 miljonit enneaegset surma, võib see arv olla võimalik.Suurendada rohkem kui 50%.
Aruandes kutsutakse rohkem riike üles kehtestama tugevaid õhukvaliteedi seadusi ja eeskirju, sealhulgas ambitsioonikate sise- ja välisõhu saastestandardite kirjutamist seadustesse, õhukvaliteedi jälgimise õigusmehhanismide parandamist, läbipaistvuse suurendamist, õiguskaitsesüsteemide olulist tugevdamist ning reageerimise parandamist riiklikele ja Piiriülese õhusaaste poliitika ja regulatiivsed koordineerimismehhanismid.
2. UNEP: suurem osa kasutatud autodest, mida arenenud riigid ekspordivad arengumaadesse, on saastavad sõidukid
ÜRO keskkonnaprogrammi täna avaldatud aruanne tõi välja, et miljonid kasutatud autod, kaubikud ja väikebussid, mida eksporditakse Euroopast, USA-st ja Jaapanist arengumaadesse, on tavaliselt halva kvaliteediga, mis ei põhjusta mitte ainult õhusaastet. , vaid takistab ka jõupingutusi kliimamuutustega võitlemiseks.Raportis kutsutakse kõiki riike üles täitma praegused poliitikalüngad, ühtlustama kasutatud autode kvaliteedi miinimumstandardeid ning tagama, et imporditud kasutatud autod oleksid piisavalt puhtad ja ohutud.
See aruanne pealkirjaga "Kasutatud autod ja keskkond – kasutatud kergsõidukite ülemaailmne ülevaade: vooluhulk, ulatus ja eeskirjad" on esimene ülemaailmsel kasutatud autode turul avaldatud aruanne.
Aruandest selgub, et aastatel 2015–2018 eksporditi kogu maailmas kokku 14 miljonit kasutatud kerget sõidukit.Neist 80% läks madala ja keskmise sissetulekuga riikidesse ning üle poole Aafrikasse.
UNEPi tegevdirektor Inger Andersen ütles, et globaalse laevastiku puhastamine ja ümberkorraldamine on globaalsete ja kohalike õhukvaliteedi ja kliimaeesmärkide saavutamise peamine ülesanne.Aastate jooksul on arenenud riikidest arengumaadesse aina rohkem kasutatud autosid eksporditud, kuid kuna sellega seonduv kauplemine on suures osas reguleerimata, moodustavad suurema osa ekspordist saastavad sõidukid.
Ta rõhutas, et mahajäetud, saastavate ja ohtlike sõidukite mahalaadimise peamine põhjus on tõhusate standardite ja eeskirjade puudumine.Arenenud riigid peavad lõpetama nende sõidukite ekspordi, mis ei ole läbinud oma keskkonna- ja ohutuskontrolli ega kõlba enam maanteel sõitmiseks, importivad riigid peaksid aga kehtestama rangemad kvaliteedistandardid.
Aruandes toodi välja, et autode arvu kiire kasv on peamine õhusaastet ja kliimamuutusi põhjustav tegur.Ülemaailmselt moodustavad transpordisektori energiaga seotud süsinikdioksiidi heitkogused ligikaudu veerandi kogu maailma heitkogustest.Täpsemalt, sellised saasteained nagu peened tahked osakesed (PM2,5) ja lämmastikoksiidid (NOx), mida autod eralduvad, on peamised linnaõhu saasteallikad.
Aruanne põhineb 146 riigi süvaanalüüsil ja selles leiti, et kahel kolmandikul neist on kasutatud autode impordikontrolli poliitika "nõrk" või "väga nõrk".
Aruandes juhiti ka tähelepanu sellele, et riigid, kes on rakendanud kontrollimeetmeid (eelkõige sõidukite vanuse- ja heitgaasinorme) kasutatud autode impordi suhtes, võivad hankida taskukohase hinnaga kvaliteetseid kasutatud autosid, sealhulgas hübriid- ja elektrisõidukeid.
Aruandest selgus, et uuritaval perioodil importisid kõige rohkem kasutatud autosid Aafrika riigid (40%), järgnesid Ida-Euroopa riigid (24%), Aasia ja Vaikse ookeani riigid (15%), Lähis-Ida riigid (12%) ja Ladina-Ameerika riigid (9%) .
Raportis toodi välja, et kehvema kvaliteediga kasutatud autod põhjustavad ka rohkem liiklusõnnetusi.Sellistes riikides nagu Malawi, Nigeeria, Zimbabwe ja Burundi, mis rakendavad kasutatud autode eeskirju väga nõrgad või nõrgad, on liikluses hukkunute arv samuti suur.Riikides, kus on sõnastatud ja rangelt rakendatud kasutatud autode eeskirjad, on kodumaistel autoparkidel kõrgem ohutustegur ja vähem õnnetusi.
ÜRO liiklusohutuse sihtfondi ja teiste agentuuride toel on UNEP edendanud uue algatuse käivitamist, mis on pühendatud kasutatud autode miinimumstandardite kehtestamisele.Praegu keskendub plaan esmalt Aafrikale.Paljud Aafrika riigid (sh Maroko, Alžeeria, Côte d'Ivoire, Ghana ja Mauritius) on kehtestanud kvaliteedi miinimumstandardid ning paljud teised riigid on näidanud üles huvi algatusega ühineda.
Aruandes juhiti tähelepanu sellele, et kasutatud sõidukite kaubanduse, sealhulgas raskete kasutatud sõidukite mõju edasiseks uurimiseks on vaja rohkem uuringuid.
Postitusaeg: 25. oktoober 2021