1. FAW-Volkswagen kiirendab Hiinas elektrifitseerimist
Hiina-Saksa ühisettevõte FAW-Volkswagen suurendab jõupingutusi uute energiaallikatega sõidukite kasutuselevõtuks, kuna autotööstus liigub rohelise ja säästva arengu suunas.
Elektriautod ja pistikhübriidid jätkavad hoogu. Eelmisel aastal kasvas nende müük Hiinas aastases võrdluses 10,9 protsenti 1,37 miljoni ühikuni ja Hiina Autotootjate Assotsiatsiooni andmetel eeldatakse sel aastal müüvat umbes 1,8 miljonit ühikut.
„Püüdleme selle poole, et tulevikus saaksid elektrifitseerimisest ja digitaliseerimisest meie kompetentsid,“ ütles FAW-Volkswageni president Pan Zhanfu. Ühisettevõte on alustanud nii Audi kui ka Volkswageni kaubamärkide all pistikhübriid- ja elektriautode tootmist ning peagi liitub veel mudeleid.
Pan tegi märkused ühisettevõtte 30. aastapäeva tähistamisel reedel Kirde-Hiina Jilini provintsi pealinnas Changchunis.
1991. aastal asutatud FAW-Volkswagen on kasvanud Hiina üheks enimmüüdud sõiduautode tootjaks, olles viimase kolme aastakümne jooksul tarninud üle 22 miljoni sõiduki. Eelmisel aastal oli see ainus autotootja, mis müüs Hiinas üle 2 miljoni sõiduki.
„Energiasäästu ja heitkoguste vähendamise kontekstis kiirendab FAW-Volkswagen uute energiasõidukite tootmist veelgi,“ ütles ta.
Autotootja vähendab ka oma tootmise heitkoguseid. Eelmisel aastal oli selle CO2-heide 36 protsenti väiksem kui 2015. aastal.
Uuel MEB-platvormil põhinevate elektriautode tootmine ettevõtte Foshani tehases Guangdongi provintsis toimus rohelise elektri abil. „FAW-Volkswagen jätkab goTOzero tootmise strateegia elluviimist,“ ütles Pan.
2. Autotootjad suurendavad kütuseelementidega sõidukite tootmist
Vesinikku peetakse legitiimseks puhta energiaallikaks hübriidide ja täiselektriliste autode täiendamiseks
Autotootjad Hiinas ja välismaal suurendavad jõupingutusi vesinikkütuseelementidega sõidukite ehitamiseks, millel arvatakse olevat oluline roll ülemaailmsete heitkoguste vähendamise algatustes.
Kütuseelementidega sõidukites, lühendatult FCV-des, seguneb vesinik õhus oleva hapnikuga, et toota elektrit, mis annab jõudu elektrimootorile, mis omakorda paneb rattad käima.
FCV-de ainsad kõrvalsaadused on vesi ja soojus, seega on nad heitevabad. Nende sõiduulatus ja tankimisprotsessid on võrreldavad bensiinimootoriga sõidukitega.
Maailmas on kolm suurt kütuseelemendiga sõidukite tootjat: Toyota, Honda ja Hyundai. Kuid üha rohkem autotootjaid ühineb võitlusega, kuna riigid seavad ambitsioonikaid heitkoguste vähendamise eesmärke.
Great Wall Motorsi asepresident Mu Feng ütles: "Kui meie teedel oleks miljon vesinikkütuseelemendiga sõidukit (bensiinimootoriga sõidukite asemel), saaksime vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid 510 miljoni (meetrilise) tonni võrra aastas."
Hiljem sel aastal toob Hiina autotootja turule oma esimese suure vesinikkütuseelemendiga maasturimudeli, mille sõiduulatus on 840 kilomeetrit, ja lansseerib 100 vesinikkütusega raskeveokist koosneva laevastiku.
Oma kütuseelemendiga sõidukite strateegia kiirendamiseks ühendas Hebei provintsis Baodingis asuv autotootja eelmisel nädalal käed riigi suurima vesinikutootja Sinopeciga.
Sinopec, mis on ka Aasia suurim vesinikurafineerimistehas, toodab üle 3,5 miljoni tonni vesinikku, mis moodustab 14 protsenti riigi kogutoodangust. Ettevõte plaanib 2025. aastaks ehitada 1000 vesinikutanklat.
Great Wall Motorsi esindaja ütles, et kaks ettevõtet teevad koostööd valdkondades alates vesinikujaamade ehitamisest kuni vesiniku tootmise, ladustamise ja transpordini, et toetada vesinikkütusega sõidukite kasutamist.
Autotootjal on selles valdkonnas ambitsioonikad eesmärgid. Ettevõte investeerib kolme aasta jooksul 3 miljardit jüaani (456,4 miljonit dollarit) teadus- ja arendustegevusse, et saada ülemaailmsel kütuseelementidega sõidukite turul suurettevõtteks.
See plaanib laiendada põhikomponentide ja -süsteemide tootmist ja müüki Hiinas, seades samal ajal eesmärgiks saada 2025. aastaks vesinikkütusega sõidukite jõuülekandelahenduste pakkujate seas kolme suurima hulka.
Ka rahvusvahelised ettevõtted kiirendavad oma sisenemist sellesse segmendi.
Prantsuse autotarnija Faurecia esitles aprilli lõpus Shanghai autonäitusel vesinikkütusel töötavat tarbesõiduki lahendust.
See on välja töötanud seitsmepaagilise vesiniku hoiustamise süsteemi, mis peaks võimaldama läbisõitu üle 700 km.
„Faurecial on head eeldused saada Hiina vesinikmobiilsuse juhtivaks tegijaks,“ teatas ettevõte.
Saksa autotootja BMW alustab oma esimese sõiduauto väiketootmist 2022. aastal. See põhineb praegusel X5 linnamaasturil ja on varustatud vesinikkütuseelemendiga elektriajamiga.
„Taastuvenergia abil toodetud vesinikul töötavad sõidukid saavad anda olulise panuse kliimaeesmärkide saavutamisse,“ teatas autotootja avalduses.
"Need sobivad kõige paremini klientidele, kes sõidavad sageli pikki vahemaid, vajavad suurt paindlikkust või kellel puudub regulaarne juurdepääs elektriautode laadimistaristule."
Autotootjal on üle 40 aasta kogemust vesiniktehnoloogiaga ja üle 20 aasta vesinikkütuseelementide tehnoloogia valdkonnas.
Veel kaks Euroopa hiiglast, Daimler ja Volvo, valmistuvad vesinikkütusel töötavate raskeveokite ajastu saabumiseks, mis nende arvates saabub selle kümnendi lõpupoole.
Daimler Trucki tegevjuht Martin Daum ütles Financial Timesile, et diiselmootoriga veoautod domineerivad müügis järgmise kolme kuni nelja aasta jooksul, kuid vesiniku kasutamine kütusena suureneb aastatel 2027–2030, enne kui see "järsult tõuseb".
Ta ütles, et vesinikveokid jäävad diiselmootoriga veoautodest kallimaks "vähemalt järgmise 15 aasta jooksul".
See hinnavahe kompenseerub aga seetõttu, et kliendid kulutavad veoauto eluea jooksul kütusele tavaliselt kolm kuni neli korda rohkem raha kui sõidukile endale.
Daimler Truck ja Volvo Group on moodustanud ühisettevõtte nimega Cellcentric. See hakkab arendama, tootma ja turustama kütuseelementide süsteeme, mida kasutatakse peamiselt raskeveokites, aga ka muudes rakendustes.
Ühisettevõtte märtsikuise teate kohaselt on peamine eesmärk alustada umbes kolme aasta pärast kütuseelementidega veoautode kliendikatsetustega ja alustada masstootmist selle kümnendi teisel poolel.
Volvo Grupi tegevjuht Martin Lundstedt ütles, et kümnendi lõpupoole, pärast kütuseelementide tootmise algust ühisettevõttes umbes 2025. aastal, toimub "palju järsem tõus".
Rootsi veoautotootja eesmärk on, et 2030. aastaks moodustaks pool tema Euroopa müügist akude või vesinikkütuseelementidega veoautod, samas kui mõlemad kontsernid soovivad 2040. aastaks olla täielikult heitevabad.
Postituse aeg: 17. juuni 2021